9.märts kevadilm - esimene "päevitamine" Tallinnas. Esimesed rändlinnud on tagasi.

Fotod 9.märtsi Tallinna-kodust. Hommik oli sombune, aga päeval tuli mõnus-mõnus kevadpäike välja. Olin kodus ja sain sel kevadel esimest korda rõdul olla (kus ongi ümbritsevast palju-palju soojem), olin täitsa toariietega. Ok, paksude toariietega, dressipükste, paksude sokkide-sussidega ja kampsuniga. Aga rohkem polnud vaja ka :). Sooja akna taga oli u 7-8 kraadi, rõdul kindlasti kordades rohkem. Nii hea oli lihtsalt silmad kinni panna ja nägu päikesesse keerata, tunne tõesti nagu suvel, sest lihtsalt ununes, et tegelikult on veel paksud riided seljas.

Igatahes ülimõnus. Muidu on ikka ka kevadine tunne. Lumikellukesed õitsevad (neist polnud head pilti) ja märtsikellukesedki on juba alustamas.

Lindudest: ise pole näinud (pole ka nii palju õues käinud), aga täna just öeldi AKs, et nt Haapsalus on juba rändlinnud tagasi, nt kuldnokad, kiivitajad, sookured.

Märtsikellukesed.

Muru ja rõdu - mõnus-mõnus-mõnus!!! Kodune idüll.

Sarapuu urvad. Kollased, hakkavad juba lahti minema!

Lättes ehk meie kodutee ääres, seal oli kuu-paar tagasi liuväli - üleujutatud madal koht :).

Just täpselt nii ühetooniline loodus oligi...

Märtsi alguse fotod ja ilmad

 Lumi on sulanud, mõnes kohas kindlasti on veel, aga üldiselt on kogu Eesti lumevaba, seda juba u nädalakese vähemalt (mälu on lühike :)). 

Üle pika aja tüüpiline akna-pilt. Esialgu äratuntamatu :D. Üleval 5.märtsi hommik.

 5.märtsi päev.

Siit edasi fotod 6.märts. 

Enne seda olid juba soojad päevad ja täitsa kevad, 6.märtsil ja mõned päevad seal ümbruses veel olid ööd aga jälle jahedamad, fotod on tehtud enne kl 10 hommikul ja maas on härmatis. Jõe ääres on siiski jää praktiliselt sulanud (praeguseks hetkeks täielikult).

Koht, mis kevaditi ikka üle ujutab. Teel jõe äärde. Praegu väike jääkirme ka lobi peal.

Lihtsalt ilus.

Härmatis

Jõgi

Raja peal on veel natuke jääd.

Kevad tuleb! Tegelikult ongi juba käes.

Samuti kevadekuulutajad - varesed on ka juba puulatvades kraaksumas!

Ilus pool-albiino pardike (vaata pilti suuremalt! :))

Metsa alt oli juba 6.03 lumi täiesti ajalukku kadunud.

Emajõe vesi tõusutrendis! :)

Üle väga pika aja on Emajõe vesi tõusnud selgelt kõrgemale pikaajalisest keskmisest! Rõõmustan :) Ma ei teagi, miks nüüd nii tore on seda veetõusu näha, sest jääd pole enam ammu, mingit ohtu elustikule seega ilmselt mitte (vähemalt minu väheste teadmiste kohaselt) ja samas lootust põnevaks kevadiseks üleujutuseks ka enam pole, aga see veetõusu ootus on nii sisse jäänud juba, et tore on tõusvaid numbreid vaadata.

Emajõgi 18.02 ja 25.02.2015

Lisan nädalase vahega tehtud pildid. Talve jooksul on jõgi ikka ka täiesti ühtlases jääs olnud (vähemalt siis neis kohtades, kus mina siin Tartu kandis liigun), aga jah eelmisel nädalal oli ikka päris palju jääd, kuid ka lahtisemaid kohti. Hulk pilte allpool.

Täna, 25. veebruaril oli aga jõgi praktiliselt täiesti lahti (vaid osades kohtades ääres jääd, aga see ei seganud nt jõel sõitjaid), sest ilmad on viimased päevad väga soojad ja ka vihmased olnud. Umbes 4-6 kraadi enamasti, täna oli ka 5 kraadi sooja minu arvuti andmetel, Tallinnas nädala algul samuti 5-6 kraadi. Pilte siis tänasest teise alapealkirja all.

Emajõgi, 18. veebruar

Küll mitte täiesti ühtlane, aga ikkagi võrdlemisi jõge kattev jää.

Mõnes kohas veel hõredam.

Sellised jääkuhjatised ja veel õhem jää katsid jõge üleni eelmise nädala alguses, 16.veebruaril, kui mul kahjuks fotokat kaasas polnud.

Leidus ka üksikuid täitsa lahtise veega kohti. Siin nt üks ümmargune "auk" jääs. Ei tea, millest see tekkinud on? Kas nt allikas põhjas vms? Oleks põnev teada saada.

Minu üks lemmikpuu Emajõe ääres, kahest erinevast vaatest:

Emajõgi, 25. veebruar

Jõeäärne allee. Ja kuigi mujal oli pori ja vett ikka ka üsna palju, siis see, tihti porine tee oli täna üllatuslikult täiesti kuiv ja hiliskevadine!

Nii üleval kui all: "Minu" ujumiskoht - vaid pisut jääd veel, aga muidu täiesti vaba vesi!

Minu esimesel Tartu-kevadel oli siinne kraav tasa maaga...vesi on küll tõusnud veidi alates sügisest, kuid korralikku suurvette kahjuks oodata siiski ilmselgelt ei ole.

Siit on näha, et vesi on talvel veel mõnikümmend cm kõrgem olnud kui praegu. Jää on olnud kõrgemal ja ära kukkunud, kui veetase on taas alanenud.

Ja siin, veidi edasi matkates, on koht, kus sel minu esimesel ülikoolikevadel ehk 2013.aastal oli korralik üleujutus, jõgi üle kallaste ja rada läbimatu.

Vaba vesi!

Kevadekuulutaja-veesportlane! :)

Mõnes kohas metsa ja jõe vahel siiski on veel lund ja isegi päris palju, mingitest "eelmistest" aegadest, kui lund sadas lahkemalt ja ära pole ta siin lihtsalt veel sulanud.

Lihtsalt ilus koht! Üks sissevoolav oja/kraav, ega ma täpselt teagi, kust see vesi tuleb.

Lagedad heinamaad, ikka seal samas jõe ääres aina edasi matkates, on täitsa kevadised, ilma ühegi lumekübemeta!

***

Lõpetuseks veel üks peegelpilt.

Käin seal jõe ääres üsna tihti, aga kui ilm on vähegi ilusam ja süda kergem, õhkan ikka: "Oh, kui ilus!" Olen nii tänulik, et saan seal aega veeta ja nautida.

Uued teadmised: rähnid

Täna jalutasin imeliselt kevadise Emajõe ääres, paplialleel (on vist ikka paplid? :D) kuulsin sellist huvitavat häält, iga natukese aja tagant (kuula video al 20 sekundist) https://www.youtube.com/watch?v=CD8P7t3feIg&feature=youtu.be 
Kuna mul oli kaamera kaasas, oli võimalus seda video peale salvestada ning üles laadides Ornitoloogiaühingu FB grupist vastus saada - hallpearähn, tema kevadine "laul" :). Vinge! 
Linnukest ennast ma ei näinud, kuigi kiikasin küll hoolega, aga hääle järgi otsustades ta seal kõrgel puu otsas kusagil istus. Google aitab ja ütleb, et hallpea-rähn ise näeb välja hoopiski roheline:


Hallpea-rähn ehk hallrähn, Picus canus. Foto: http://tormissepp.blogspot.com/2012/04/linnujuubel-50.html


Sarnane on veel roherähn (ise pole ma kumbagi näinud).






Info: http://www.looduskalender.ee/node/9544 

Lisan siia postitusse sobivana veel ka 18.02 pildistatud rähni, samuti Emajõe ääres. Ausalt öeldes pole ma siiani õppinud kindlalt eristama väike-ja suur-kirjurähni. Esimese hooga pilte vaadates pole vahe esmapilgul just suur.
Igatahes antud isend oli väga julge, lasi mõne meetri kaugusele endale ja siis ka kohe ära ei lennanud. Üsna erandina veel see, et rähnike tegutses täitsa maapinna ligi, nii et teda oli mõnus pildistada (otse puu alt üles kõrgustesse vahtides ju head pilti ei saa). Siiski olen rähne selliselt maapinna lähedal, just nt pajude tüve alguses, tegutsemas näinud ka varem, nt Saaremaal jalutades.

Eriti lemmik on viimane pilt - fotona iseenesest mitte kuigi hea ju, aga just tihti ei näe rähni sellises asendis horisontaalsel puutüvel, vaid ikka puu küljes "rippumas" oma tüüpilises toksimisasendis.

Viimane pilt aga on tehtud siis, kui rähn minu kohalolekust ehmudes minema hakkas lendama, kuid siiski veel korraks peatuma jäi, enne kui kaugemale lahkus. Lahkusin ka mina, ei tahtnud üleliia teda hirmutada.

Võtsin nüüd siiski kätte ka õppida kirjurähnidel vahet tegema. Tean juba ennegi, et suur-kirjurähn on kõige levinum ja tavalisem; antud pildil ka siiski tema.
Niisiis: Suur-kirjurähn Dendrocopus major. Ainuke kirjurähn, kelle kõhualune on puhasvalge ilma triibustuseta. Saba all on punane laik. Suur-kirjurähni pealagi on must, isaslindudel kuklal väike punane laik. Ka see on oma nipiga: punapäised on noored isased juunist novembrini, vanal isaslinnul leidub kuklas vaid väike punane salk.
*Toitub käbidest. Metsas ja parkides olevate rähnide „sepikodade“ omanik on just suur-kirjurähn.
Väike-kirjurähn. Dendrocopus minor. Väike-kirjurähn on meie rähnidest kõige väiksem (varblase-suurune!). Ainuke kirjurähn, kellel puudub sabaalusel punakas värvus. Isaslinnud on punase, emaslinnud musta pealaega. Suur-kirjurähnist eristab teda lisaks suurusele ka valge pikitriibustusega must selg.
Info pärineb: http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/rahnid.html
http://www.eoy.ee/node/479
Seega kui uskuda ühel neist lehtedest mainitut, et väike-kirjurähn on varblase-suurune, muutub asi tunduvalt lihtsamaks. Nii pisikest rähni mina küll kunagi näinud pole, nii et ju nad on ikka kõik suur-kirjurähnid olnud.