Uued teadmised: rähnid

Täna jalutasin imeliselt kevadise Emajõe ääres, paplialleel (on vist ikka paplid? :D) kuulsin sellist huvitavat häält, iga natukese aja tagant (kuula video al 20 sekundist) https://www.youtube.com/watch?v=CD8P7t3feIg&feature=youtu.be 
Kuna mul oli kaamera kaasas, oli võimalus seda video peale salvestada ning üles laadides Ornitoloogiaühingu FB grupist vastus saada - hallpearähn, tema kevadine "laul" :). Vinge! 
Linnukest ennast ma ei näinud, kuigi kiikasin küll hoolega, aga hääle järgi otsustades ta seal kõrgel puu otsas kusagil istus. Google aitab ja ütleb, et hallpea-rähn ise näeb välja hoopiski roheline:


Hallpea-rähn ehk hallrähn, Picus canus. Foto: http://tormissepp.blogspot.com/2012/04/linnujuubel-50.html


Sarnane on veel roherähn (ise pole ma kumbagi näinud).






Info: http://www.looduskalender.ee/node/9544 

Lisan siia postitusse sobivana veel ka 18.02 pildistatud rähni, samuti Emajõe ääres. Ausalt öeldes pole ma siiani õppinud kindlalt eristama väike-ja suur-kirjurähni. Esimese hooga pilte vaadates pole vahe esmapilgul just suur.
Igatahes antud isend oli väga julge, lasi mõne meetri kaugusele endale ja siis ka kohe ära ei lennanud. Üsna erandina veel see, et rähnike tegutses täitsa maapinna ligi, nii et teda oli mõnus pildistada (otse puu alt üles kõrgustesse vahtides ju head pilti ei saa). Siiski olen rähne selliselt maapinna lähedal, just nt pajude tüve alguses, tegutsemas näinud ka varem, nt Saaremaal jalutades.

Eriti lemmik on viimane pilt - fotona iseenesest mitte kuigi hea ju, aga just tihti ei näe rähni sellises asendis horisontaalsel puutüvel, vaid ikka puu küljes "rippumas" oma tüüpilises toksimisasendis.

Viimane pilt aga on tehtud siis, kui rähn minu kohalolekust ehmudes minema hakkas lendama, kuid siiski veel korraks peatuma jäi, enne kui kaugemale lahkus. Lahkusin ka mina, ei tahtnud üleliia teda hirmutada.

Võtsin nüüd siiski kätte ka õppida kirjurähnidel vahet tegema. Tean juba ennegi, et suur-kirjurähn on kõige levinum ja tavalisem; antud pildil ka siiski tema.
Niisiis: Suur-kirjurähn Dendrocopus major. Ainuke kirjurähn, kelle kõhualune on puhasvalge ilma triibustuseta. Saba all on punane laik. Suur-kirjurähni pealagi on must, isaslindudel kuklal väike punane laik. Ka see on oma nipiga: punapäised on noored isased juunist novembrini, vanal isaslinnul leidub kuklas vaid väike punane salk.
*Toitub käbidest. Metsas ja parkides olevate rähnide „sepikodade“ omanik on just suur-kirjurähn.
Väike-kirjurähn. Dendrocopus minor. Väike-kirjurähn on meie rähnidest kõige väiksem (varblase-suurune!). Ainuke kirjurähn, kellel puudub sabaalusel punakas värvus. Isaslinnud on punase, emaslinnud musta pealaega. Suur-kirjurähnist eristab teda lisaks suurusele ka valge pikitriibustusega must selg.
Info pärineb: http://www.eoy.ee/varamu/linnulood/rahnid.html
http://www.eoy.ee/node/479
Seega kui uskuda ühel neist lehtedest mainitut, et väike-kirjurähn on varblase-suurune, muutub asi tunduvalt lihtsamaks. Nii pisikest rähni mina küll kunagi näinud pole, nii et ju nad on ikka kõik suur-kirjurähnid olnud.