Donnerstag, 9. Mai 2013

8.mai Tartus

Lehed 

Lehed vähemalt meil Tartus on mõne päevaga juba imeliselt suureks arenenud. Eilsed pildid siis. Ja kuna on niii nii soe, siis minu arvates tõesti silmnähtavalt palju suuremad on nad veel täna, isegi ainult eilsega võrreldes.











Ja veel - olin juba unustanud, et eile nägin tiigi ääres veel huvitavaid elukaid - pisikesi kulleseid, arvatavasti nad ikka mingit liiki konnad olid.









Suvi, suvi, suvi!?! Maikuus ;)

Juba mitu mitu päeva on täitsa suveilmad olnud, 18 kraadi ja rohkem; eile käisin ka lühikeste pükste ja lühikeste varrukatega ringi ja nii mõnus oli. Täna hommikul kl 10 sain juba sama riietusega rattaga sõites öelda, et lausa palav on! Ja nüüd on 26 kraadi väljas siin Tartus (Tallinnas pidi vist u sama olema) ja megapalav tundub lihtsalt :D. Aga ei mõnus on, kuigi natuke isegi liiga soe hetkel, pole veel harjunud sellise ilmaga. On ju alles mai algus!!! Tuleks vaid rattaretkel nädalavahetusel ka selline soe (soovitavalt tänasest veidi jahedam) ja kuiv ilm, siis oleks super!

Mittwoch, 8. Mai 2013

Ilusad ilmad ja kasvav rohelus

Hei! Pole ammu midagi märkimisväärset väga kirjutada olnud. Aga see on küll, et lehed on juba mõni päev puus, maailm muutub märgatavalt rohelisemaks ka maapinnast ülevalpool :). Lõpuks ometi, see on tore! Samas täitsa võõras ka, ei oskagi jälle ette kujutada, kuidas siis on, kui kõik ongi täiesti roheline, aga loomulikult on see väga ilus ja juhtub järk-järgult, nii et ise arugi ei saa ;). Mõnikord talvel suviseid fotosid vaadates on küll niisugune tunne, et ohoo, kui lopsakas ja roheline kõik on!

8.mai vaade koduaknast

7.mai toomingalehed (vabandust kehva pildi pärast)

Järvselja tulevane uurimisprojekt

http://www.tartupostimees.ee/1227960/piltuudis-jarvselja-metsa-hiigelmast-kogub-korgust

Päris huvitav artikkel - Järvseljale ehitatakse uurimisjaam/mast, mis hakkab mõõtma õhus igast ainete sisaldust, taimede ja atmosfääri koostise seoseid jne. Ma polegi sellest projektist varem midagi kuulnud, kuigi  Järvselja on ju ka meie praktikabaas ja EMÜ tudengid käivad seal päris palju, kas antud ettevõtmises on meie ülikool muidugi osaline. Igatahes tundub põnev, kuigi algul oli küll võõristav näha sinna metsa keskele sellist masti kerkimas, aga kui niisuguste eesmärkide nimel, siis on ta minu meelest õigustatud ja vaevalt et nad selle otse ürgmetsa ehitavad; nii ei paistnud ka pildilt välja.

Freitag, 3. Mai 2013

2 .ja 3.mai loodus

Tänase ja eilse jalutuskäikude loodus, siin samas Tartu-kodu lähedal:


Kastanipungad!
Teisest perspektiivist!
Nunnu linavästrik!
Noored nulukäbid!
Toomingapungad
Kodu paistab - Torn
Juba võililled - olin täitsa imestunud!

















Donnerstag, 2. Mai 2013

Tänased leiud koolimaja kõrvalt

Tore, et ma käin MAAülikoolis :)
Hallrästas (Turdus pilaris)

Metsvint (Fringilla coelebs)

Sama metsvint ;)

Mittwoch, 1. Mai 2013

Imelised looduselamused - juhuslikult juhitud kohtumised

Hei-hei! Ausalt öeldes tunnen ma hetkel juba väga suurt väsimust kehas, seega väga ei viitsigi ehk väga pikalt kirjutada, aga ometi hing hõiskab ja pean edasi andma tänase õhtu elamused jõe ääres. Täna on üldse üks ilus ja aktiivne päev olnud, mida on ilm ja loodus väga palju ilusamaks teinud - üle hulga aja oli päev läbi päikeseline ja päris soe ilm; juba hommikul käisin rulluisutamas (esimest korda sel kevadel!) ja see juba oli väga väga mõnus, kuidagi lust oli sõita lihtsalt seal päikese käes ja nautida ilma enda ümber.
Täna päeval oli veel üks kevade märk minu enda jaoks - käisin ujumas esimest korda siin Emajões (Pirital sai juba mõnda aega tagasi käidud)! Muidu olen jalgupidi käinud, aga siis täna sai üleni mindud, kuna ilm oli soosiv ja 1.mai tundus ka sobiva sümboolse kuupäevana :) Vesi polnud küll väga soe (EMHI andmetel tegelikult 9 kraadi juba), aga siiski oli väga mõnus tunne ja pani rõõmust hüppama, nagu ikka.

Õhtu oli aga veel mitu korda võimsam. Läksin õhtul u pool 8 paiku veel niisama jõe äärde, kuna linnast tulles ei tahtnud veel tuppa minna, kuna ilm oli endiselt ilus ja soe ja õhtune päike jõe ääres on eriti mõnus veel. Istusin siis tükk aega ühe pingi peal seal alleel, kus mõnikord jalutan (mitte ujumisrannas siis, vaid teisel pool) ja vaatasin kajakaid, keda on siin ühel tiigikesel (v mis igane veekogu see seal jõe kõrval on meil) juba mõnda aega päris palju, kisavad mis hirmus ja lendavad pidevalt ringi. Ma olen neid küll märganud, aga pole seni erilist tähelepanu pööranud - alles täna sain aru, et ilmselt nad pesitsevad seal! :) Jaa, ikka peab natuke mõtlema ka, mitte ainult märkama ;). 




Nautisin siis jah lihtsalt mõnda aega vaadet, päikest ja linde; ja loomulikult pildistasin. Sain täiesti juhuslikult ka ühe väga laheda pildi:



Järgmisel pildil on siis sama lind, ma ei teagi kindlalt, kes ta on, aga ilmselt siiski lauk (Fulica atra); vaatasin netis t pilte, aga ei ei tea, mõnedel neist on nagu selline kühm pea peal, aga mõnel pole...linnud, keda ma oma varasemas elus olen näinud (justkui tunnen seda liiki ikka juba) on ka olnud ilma kühmuta, lihtsalt valged sealt kohast:

Aga kõige võimsam ja vägevam ja elamuslikum kohtumine oli alles ees. Hakkasin koju minema, sõitsin rattaga jõeäärsel alleel ja äkki kuulsin endast vasakult suurt plartsatust-laksatust. Pöörasin muidugi pead, aga esialgu nägin vaid suurt ringi veepinnal. Mõtlesin siis, et äkki oli kobras. Sest ühtegi looma-lindu ega ka inimest läheduses ei paistunud, kes oleks saanud seda tekitada, ja laksatus oli täpselt nagu kopra sabalöök, kui ta ohu korral vee alla kaob. Otsustasin, et panen ratta kõrvale ja jään veidikeseks ootama, et kui ma väga vaikselt seal kükitan, ehk ta tuleb tagasi, kes iganes see siis oli. Just mõni päeva tagasi keegi rääkis mulle v kuulsin kusagilt kohtumistest kobrastega Emajõe kallastel - ah jaa, see oli konnatalgute juht, kes sellest pajatas :D - praegu tuli meelde, enne mõtlesin tükk aega, et kust ma sain seda kuulda hiljuti. Remo Savisaarelt olen ka õppinud, et kui loom kaob, siis pigem tuleb vaikselt oodata ja proovida mõelda, kust ta välja tuleb. Ja noh kuna mul kuhugi mujale minna polnud, siis sättisin end sinna samasse ja mõtlesin, ehk ta tuleb lihtsalt tagasi oma tegevuse juurde, milles mina teda häirisin. Ma ei lootnud küll nii suurt edu, aga ennäe, Jumalal oli täna minu jaoks veel üks imeline, minu jaoks täiesti juhuslikku laadi vaatlusvõimalus varuks - vaevalt olin maha istunud, kui nägin seal samas justkui ühte puunotti allavoolu triivimas - suunasin küll kaamera selle poole ja tegin ka esimesed klõpsud, aga tegelikult ma ei saanudki esimene hetke aru, et kas see on loom või puu, pigem arvasin, et puu, sest neid palke seal jões ikka triivib praegu aeg-ajalt. Aga siis hakkas see "puu" vastuvoolu ujuma!! ;D Siis oli selge, et tegemist on minu oodatud loomaga ja silm seletas teada ka juba paremini. Loomake ujus päris pikalt ülesvoolu ja sain teda rahulikult pildistada, ise vaikselt temaga kaasa liikudes. Siis mingi hetk kadus ta jälle vee alla ja rohkem ma ootama ei jäänud - üsna kohe kadus ka ära see veevirvendus, mille järgi aru võis saada, kus ta olla võiks; ja mul oli juba nii küll, mõtlesin, et sellest aitab küll mulle tänaseks õhtuks, niigi olen juba nii nii palju elamusi kogunud õhtu jooksul.
Imeline! Olen täiega tänulik selle kohtumise eest ja üldse kogu looduse-õhtu ja kogu aktiivse ja päikselise, 1.maile kohase päeva eest!