Pikka ilukõnet pole aega välja mõelda, kuid tahan siiski üles märkida...
Täna kl 21.30 paiku koju saabudes ja koduõues rattalt maha astudes oli jala all veider tunne - muru krõbises! Ja lähemal vaatlusel oligi külmunud, sätendas rattalambi valguses ilusasti. Naabrite kraadiklaas majaseinal (u silmade kõrgusel) näitas -1. Hommikul kl 10 paiku oli +1. Nii et jah, jahedus on saabunud. 2 eelnevat päeva Tallinnas kandsin esimest korda sel aastal paksu mütsi ning rohkem kui sõrmikuid - ja palav ei olnud. Vahepeal õhtupoole siiski sõrmikutega õue minnes hakkas külm üsna kiirelt näpistama. Tõele au andes rõdul (eile) oli päeval siiski nii soe, et mõõduka füüsilise aktiivsuse juures või peagi mütsi-kindad ja jope ära võtta.
Virmalistest - neid on viimasel ajal kuidagi eriti palju olnud või siis on mul varasemast enam facebooki-sõpru, kes neid pildistavad :). Eile õhtul kl 22 paiku Tartusse saabudes ja bussijaamast koju jalutades nägin ka taevas roheka valguse jutte, mis võisid olla virmalised. Ma pole vist kunagi varem neid näinud, seega ei julge ka päriselt väita. Alguses mõtlesin, et linnas lampide valguses neid ei näegi, aga vaadates teiste pilte ja kirjeldusi, siis vist ikka näeb ka. Nii et kui need olid virmalised, siis nõrgad küll, aga minu elu esimesed :).
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen