Reedel kooli kõndides, kuigi ilm ei olnud üldsegi nii suvine, tundsin mingit suve-lõhna. Nagu ikka millegi sellise puhul juhtub, ei saanud esimese hooga aru, mis tuttav lõhn see on. Siis nägin - niidetud muru lõhn! :). Sellised väikesed hetked on nii toredad.
Mäletan, kui paar aastat tagasi, mil olin kõik oma suved veel veetnud Saaremaal, tundsin esimest korda kusagil mujal seda muru ja nt pärnaõite lõhna, midagi, mida olin seni ainult Saaremaaga seostanud. Siis aga avastasin, et see on hoopis suve-lõhn, mitte Saaremaa-lõhn :D ja see oli natuke naljakas avastus, et kui kitsalt ma olen maailma tajunud, lähtudes lihtsalt sellest, kus ma mingil aastaajal olen.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen