St siis tagantjärgi tähelepanekud alanud aasta ja tänavuse talve kohta.
Osoonis rääkis just jahi-ja loodusemees Peeter Hussar, et esimene kevade märk on tema jaoks ka ikka klassikaline - rasvatihane :). Õigemini siis tema laul. Ja minagi olen sel aastal märganud, et tihased on laulnud praeguseks juba mõnda aega, ehk siis tavatult vara - jaanuari lõpp/veebruari algus juba oma laulu alustanud. Seda on kuulda nii siin Tartus, ühika akna taga, kui ka Tallinnas kodus olles. Ja ilmad on ka tavaliselt pakaseimate talvekuude kohta väga päikeselised ja pehmed olnud. Tõesti palju seda imelist kollast kera on näha olnud viimasel ajal ja selle üle on mul ainult hea meel. Kui detsember oli külm, Tartus harjumatult külm ja kõle, siis jaanuar oli meeldivalt soe, ka veebruar on pmst sama rada läinud, kuigi mõni külmemana tundunud päev on olnud. Ja soojusest rääkides pean ma silmas tõesti plusse ja nullkraadi ümber keerlevaid temperatuure päevasel ajal. Üllatavalt palju sula ja üldse üldiselt vähem lund kui viimastel aastatel.
*P.S. Ma pole veel kahjuks aru saanud, kuidas teksti päris normaalse suurusega saada.
Keine Kommentare:
Kommentar veröffentlichen