Õunapuuõied Tallinnas ja eelmise aasta võrdlus

Tartu esimesed õunapuuõied siis kuskil 11.mail (kindlasti oleneb ka sordist, kuid oma tänaval siis pildistasin 11.mail), Tallinnas kusagil 18.mai paiku, fotod koduaiast 20.mail

Eelmisel aastal igatahes hakkasid õunapuud mõnevõrra hiljem õitsema, umbes nädalakese.

Võrdlusmomendi leiad nendest postitustest: 

http://evaloodus.blogspot.com.ee/2015/05/tartu-oied-2705.html 

http://evaloodus.blogspot.com.ee/2015/05/olin-tallinnas-19-25mai.html 

Põhja-Kõrvemaa, Kõnnu suursoo 21.mai

Möödunud laupäeval saime käia tänu Keskkonnaametile ja keskkonnakuule tasuta matkal Põhja-Kõrvemaal, Kõnnu suursoos ja Paukjärve ääres. Oli igati vahva. 

Matkajuht Hanno Zingel rääkis mitmeid huvitavaid jutte, mõnda nagu ei usukski...kuid enamus on kahjuks juba meelest läinud. Midagi siiski:
Käod - on nö erinevate lindude käod, nt linavästriku pesas üles kasvanud kägu muneb ainult linavästriku pessa jne, samuti on nende munade muster siis pesa omaniku munadele sarnane. Seda keegi täpselt ei tea, kuidas see edasi kandumine käib, kuid arvatavasti on olemas ka nö linavästriku isaskäod, kuigi see oleks samuti mõistatus, kuidas emane kägu teab, milline on tema jaoks õige isane - muidu läheks ju geneetiline kood kaduma ja ei tuleks õige mustriga munad.
Samuti huvitav see, et kägu lendab talveks Aafrika džunglisse. 1/3 aastast on Eestis, 1/3 džunglis ja 1/3 rändab.
Mustikad - ühel mustikataimel kulub viljumiseks 17-20 aastat. Selline fakt tundub mulle küll väga küsitav, pole kunagi varem kuulnud ka. Kuid kes teab, ehk on tõsi. Isiklikult ei tundu loogiline, kas või seepärast, et metsas käies kui on, siis on ikka pmst kõigil mustikataimedel ühes kohas õied/viljad peal, mitte, et osa oleks selgelt noored taimed, mis veel ei vilju. Ja kui see nii kaua aega võtab neil, peaks ju ometi olema palju ilma õite/viljadeta taimi, et populatsioon üldse elujõulisena püsiks. Et siis jah, kui keegi teaks mingit usaldusväärset allikat, oleks huvitav selle kohta rohkem kuulda.
Igatahes üks korraldajatest seda väitis ja seega, et ei tohiks mustikaid vaasi korjata, kuna nende areng võtab nii kaua aega...

Kõik need kohad, kus käisime, olid RMK poolt kenasti inimestele mugavaks tehtud, alguses olnud Pärnjärve puhkealal oli eriti palju lõkkekohti lähestikku, seega mahub sinna ka hulk seltskondi üheaegselt - sinna täitsa võiks kunagi tagasi minna nt perega.
Igatahes, pilte matkast:

Pärnjärv

Matkajuht rääkis ka erinevatest lindudest päris palju, keda kuulsime v kaugelt nägime, kuid enamus on detailselt juba meelest läinud kahjuks. Igatahes, kui ma ei eksi, siis see oli rüüt, kes seal männi otsas istub (hästi-hästi kaugelt pildistatud ka). Veidi asjalikum pilt ja veidi infot rüüdast: https://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCt

Kosklapesakond. Kahjuks samuti kaugel, et midagi reaalselt näha peale matkajuhi uskumise, et näete, seal nad on.

Matka lõpupoole soo ääres oli ka vaatetorn.

Paukjärv - seotud ka Tammsaare ja "Kõrboja peremehega", vt mõni pilt altpoolt.

Siin oli meie matka lõpp-punkt, kuhu buss vastu tuli. Ehk siis autoga tulles teine võimalus matka alustada.

40 minutit meres

Täna käisin jalutamas Randvere mere ääres, ilm oli väga soe (20 kraadi varjus) ja tõesti, isegi tänaval tõeliselt suvine. Randa jõudes katsusin vett - ja oi kui soe oli! Mõtlesin, et lähen kõnnin natuke jalgupidi (ujumise asju kaasas ei olnud, ei osanud arvata, et võiks nii soe olla). Tulemus - olin põlvini vees peaaegu 20 minutit ja sisuliselt ei hakanud üldse külm! Ülimõnus oli. Kõndisin päris kaugele, et tunda, kas läheb külmemaks, oluliselt ei läinud. Edasi tulin korraks maale tagasi, võtsin jalanõud kaasa ja kõndisin veel 20 minutit, sest tuli mõte, et läheks läbi mere hoopis teise randa (maad mõõda sealt otse läbi ei saanud), kuna Randveres on sellised muuli moodi kohad iga natukese aja tagant. Väga tore nauditav kogemus oli, ei saa aru, kuidas niii soe vesi sai olla. - Ei kujuta ette, kui soe, aga pakuks küll 20 kraadi ligi, sest tõesti üldse külm ei hakanud isegi nii pika aja peale.

Meres kõndides märkasin kaugel ranna pool ka tuttavaid kujusid - hallhaigrud. Vahvad linnukesed, miskipärast alati mulle meeldinud, ajast, kui neid Saaremaal "luigetiigi" ääres veidi tundma õppisin ja esimesi kordi vaadelda sain.

Väiketüll jt Merivälja rannas

Eile käisin korraks niisama Pirita/Merivälja rannas merd vaatamas. Fotokat kaasa ei võtnud, sest viimasel ajal kipuvad fotod sinna fotokasse jäämagi ja siis pole neid eriti mõtet teha, kui tegeleda ei viitsi. Kuigi peast käis läbi küll, et äkki näen mõnda erilist lindu (et peaks ikkagi fotoka kaasa võtma). Ja nägingi - 2 tülli! Pisikesed pikkade jalgadega linnukesed, pole neid nii lähedalt ja hästi varem jälgida saanud. Vaid korra olen vist 1 lindu näinud Saaremaal Konnaagu rannas, kus tal pesa oli. Kuna linnud on üsna pisikesed, ei näe neid palja silmaga isegi üsnagi lähedalt kuigi hästi. Niisiis, leidsin endas piisavalt huvi ja motivatsiooni täna taas minna, koos kaameraga.  Et ehk on nad jälle seal. Sama ilm, enam-vähem sama kellaaeg. Ja mul vedas, olidki! Eile olid tüllid üllatavalt julged, lasid u 7-10 meetri pealt end päris rahulikult jälgida. Arvan, et see on suhteliselt rahvarohke koha eelis, et nad on inimeste kohaloluga harjunud. Täna randa jõudes ja peagi ühte lindudest märgates oli ta aga tunduvalt arem. Taipasin, et ehk on põhjuseks minu erkpunane jope (eile oli must)! Ma muidugi ei tea, kas see on tõsi, aga tundub loogiline. Mnjaa, ma ei mõelnud selle peale üldse. Tavaliselt tegelikult ei mõtlegi, tõeline loodusvaatleja ilmselt mõtleks. Kuid kunagi kodus üle tee võpsikus talvel tihaseid jm linde pildistades panin samuti tähele, et tuhmima riietusega lastakse paremini ligi. Igatahes, algul keerasin siis jope tagurpidi (vooder oli hall), hiljem võtsin seljast ära - järele jäi küll samuti erk oranž pusa, aga hiljem tundus, et see neid siiski nii väga ei häiri. Igatahes, nii pikalt ja palju ma neid linnukesi jälgida ei saanud, kui eile, aga sain siiski oma dokumenteerivad fotod kätte, isegi paremad, kui algul tundus ja olen rahul. Lisaks veel siis klõpsisin niisama teistest liikidest ka mõned fotod.

Tiirud

 Tüllid! Eestis on 2 liiki, väiketüll ja liivatüll.
Minu nähtud täpsemalt siis väiketüllid, 2 isaslindu. Imelik, et emaseid küll näha polnud. Ehk on nad juba kusagil pesal? Tüllide kohta täpsemat infot: http://linnud.loodus.ee//liivatull Liivatüll
https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4iket%C3%BCll (väiketüll ja lõpus nende võrdlus)
 http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CHADUB2.htm (väiketüll)

Ristpardid

Ja minu jaoks huvitav kombinatsioon: kaelustuvid ja meri :)

Silmadega tülle otsides sattusin veel ühe enda jaoks huvitava linnu otsa, keda ma vist varem ei olegi teadlikult näinud. - Nimelt kivitäks (isaslind - 2 järgnevat pilti). http://linnud.loodus.ee//kivitaks

Kuna suuruselt on nad enam-vähem sarnased, siis avastasin ta nähes, et mingi väiksem lind lendab ja kui ta maandus, zoomisin fotokaga sisse ja sain aru, et ei olegi tüll, hoopis keegi teine. Kuna ta oli väga kaugel, siis esimene pilt on eriti udune. Ilma fotokata poleks üldse lootustki olnud aru saada, kellega tegemist.

Esimesed ööbikud

Täna tulin õhtul hilja koguduse kogunemiselt ja pimedas koju jõudes kuulsin esimest korda sel aastal kindlalt ööbikut. Paar päeva varem vist ka, aga ma pidin igaks juhuks oma mälu värskendama selle laulu suhtes, et kas ikka oli ööbik.
Kusagilt hiljuti lugesin, et ööbik toob öösooja ehk siis ei tohiks enam öökülma olla. Ei tea, kas peab paika, vist pidi ikka tulema veel. Igatahes, vahva oli kuulda seda.

Suveilmad ja lopsakas rohelus

Mai esimene pool on taas väga soe ja kuiv olnud, täitsa suveilmad (üle 20 kraadi) ja mõned isegi soojalt suvised õhtud. Ja selline soe, et saab ka tänaval lühikeste riietega käia, mitte lihtsalt kusagil nurgas päevitada. Loodus on ka muidugi kiirelt puhkenud selle peale. Tartus õitsevad juba toomingad ja isegi õunapuud!

Kõik fotod Tartust, kuni 11.mai (lisatud hiljem):

5.mai (kuni järgmise kuupäevamärkeni)- kaskedel on juba rohelist tooni! Kevad areneb kiiresti-kiiresti :)

Põõsastel on justkui suvised lehed! Taas nii tore on iga kevad jälle imestada, et nad [lehed] tulevadki! - ja õige varsti on käes aeg, kui igat punga, õit ja lisandunud lehte enam üldse tähele ei pane.

9.mai:

11.mai:

Isegi mõned õunapuud juba õitsevad!