Donnerstag, 25. Juni 2015

Luigepojad Tartus

Hei! Olen nüüd mõneks päevaks taas Tartus. Täna tegin armsaks saanud kohtadele ülevaatliku tiiru peale ja Supilinna tiigilt avastasin oma rõõmuks "keset" Tartu linna luigepere! (Tegelikult küll linna ääres). Tiik on paksult veetaimi täis kasvanud ja ega pisikesi polnudki kerge märgata, kuid jäin vanalindu vaatlema ja siis ikkagi märkasin, et mingid hallid kogud liiguvad veel tema juures! Lasid päris lähedale, eks nad peavad olema inimestega harjunud, kui elavad paigas, kust pidevalt tervisesportlased ja muidu jalutajad-rattasõitjad mööda saalivad. Palja silmaga oli poegi siiski päris keeruline näha, kuna see pind seal oli kõik nii kirju. Nii et fotokast oli taaskord abi!

Supilinna tiik oma suvises kinnikasvanud olekus

Luigepere!

Mitu tibu kokku on? Kindel pole, aga sellelt pildilt loeb hea tahtmise juures 8 välja, kuid kindel ei julge olla. Ega ma tegelt teagi, mitu poega kühmnokk-luikedel tavaline on. Peaks teinepäev uurima.




Dienstag, 23. Juni 2015

Hallpõsk-pütid ja hallhaigrud Saaremaal

Hilinemisega lisan 13.06.2015 Saaremaal "luigetiigi" ääres tehtud fotod. Õppisin jälle ühte uut veelinnu liiki tundma (hallpõsk-pütt) ja väga lahe aeg oli, olen tänulik ja rõõmus, et ikka läksin! Hallhaigruid oskasin sealt oodata, seekord oli neid 3-4 tükki korraga minu vaateväljas ja lasid end päris pikalt vaadelda (muidugi küll kaugelt, binokli ja korraliku suurendusega fotoka abiga) ja see oli nii tore! Viimased aastad, kuigi olen seal väga vähe käinud (sest üldse Saaremaal vähe viibinud), pole ma seal haigruid näinud ja mõtlesin, et neid seal väga enam ei ole, aga väga hea meel, et tiik on siiski korralikult asustatud. Hallpõsk-püti triibuliste peadega pojad olid ka minu jaoks esmakordne avastus, nii et väga vahva!

Hallhaigur (Ardea cineria) http://linnud.loodus.ee/hallhaigur


Hallpõsk-pütid (Podiceps grisegena) poegadega. LK II kategooria kaitselaune liik. http://linnud.loodus.ee/hallposk-putt
















Sonntag, 14. Juni 2015

Metskits Salme rannas!

11.juunil käis mul külas sõbranna, kellega istusime Salme rannas külakiige peal ja ajasime juttu. Äkki jooksis männikust välja üks pruun loomake, suure hooga tuli, algul vaatasin, et beež koer. Aga ei, metskits oli! Kihutas seal mitu ringi ja tuli meile ka päris lähedale, lõpuks kadus kadakate vahele. See oli väga lahe ja väga üllatuslik kohtumine. Ma pole kunagi Salme rannas ühtegi looma näinud, isegi jänest mitte, rääkimata kitsest! Samas kitsekesest kahju, ta tundus suht paanikas olevat ja meid ei pannudki üldse tähele. Igatahes meie jaoks oli vahva kingitus teda näha, loodan, et kitseke leidis peagi tee tagasi metsa.

Mittwoch, 10. Juni 2015

Saaremaa vol 2


Pühapäeval, 7.juunil käisin rattaga linnas (Kuressaares). Pildid on kõik selle tee pealt. 


Linna minnes kohtasin Loode Tammiku juures jänest! :) Isegi pildile õnnestus püüda, nagu näha. Vahva kohtumine oli!



Põduste jõgi (linna alguses).

Vist tuttvardid (Aythya fuligula). Rakveres nägin ka hiljuti sarnaseid linde, seal olid nad lähemal ja isasel ka tutt näha, nii et see on kõige tõenäolisemalt õige määrang.
(Vt alumine pilt)

Rakveres - tõenäoliset tuttvardid.

Sinikael-pardid Kuressaare lossi kanali ääres pikutamas. Ma ütleks, et "kokku pakitud pardid" :) Nii maadligi olid nad. Oli põhjust ka, sest tuul oli tugev, eks neil vaja sooja hoida ja võimalikult väikeseks end teha, et tuul nii palju liiga ei teeks.


Loode Tammikus. Piinlik küll, aga esimest korda elus! Siit soe soovitus - sõbrad, avastage neid kohti, kust olete kümneid, sadu ja vb tuhandeid kordi mööda sõitnud! Kohti, mis on teie kõrval kogu aeg ja arvate, et teate, mis selle teeotsa taga on, kuid sisse keerates avaneb hoopis erilisem maailm, kui olete osanud ette kujutada.
Igatahes mõnus elamus oli! 
Seekord ma küll suurelt nö peateelt selle tammiku vahel palju kõrvale ei keeranud. Mõtlesin küll, et võiks, aga samas polnud enam eriti tahtmist väga pikalt aega viita, kuna pikk tee vastutuult koju oli veel sõita. Täna avastasin ühe sõbra blogi kaudu, kes ka hetkel Saaremaad avastamas on, et ta oli ka seal just hiljuti käinud, leidnud üles ka vaatetorni (mul polnud aimu, et seal selline asi eksisteerib) ja näinud õitsvaid kauneid kuldkingi! Kaunist kuldkinga olen ammu unistanud näha, nii et vägagi tõenäoliselt ma lähen sinna veel korra, kuna niikuinii on selle nädalal lõpus plaan uuesti linna sõita. Olen väga tänulik, et seda blogi nägin ja seega sain uut infot oma kodupaiga kohta (ok, u 15 km kodust, aga ikkagi), ja seda tüdrukult, kes on hoopis Ida-Virumaalt pärit! Elu iroonia! :)



Vaatasin tammele alt üles.





Rannaniit, mis algas peale tammikut:



Võrratult mõnus kodune tunne oli nende kadakate ja mändide vahel mere ääres. Mitte, et ma Salmel ei saaks sellist maastikku nautida, aga sel hetkel oskasin kuidagi eriti hästi aja maha võtta. Ja sain veel selgemalt aru, kui väga mul ikkagi on vaja aeg-ajaltki sellises maastikus puhata ja mõnuleda. Nautida seda tunnet, et see ongi "minu" loodus, see kõige kodusem variant looduskaunist paigast. Nii veider, kuidas paik, kus üles kasvame, meid ikka nii palju mõjutab, et jääb enamikule inimestele alatiseks hinge.


Orhideed. Püüan neid ka väikestviisi tundma õppida. Tänu sellele avastasin lõpuks enda jaoks lehekülje e.loodus.ee, ehk ilus eestikeelne määraja (kõik looma-ja taimerühmad esindatud). Olen taimede osa küll koolis vist kunagi näinud loengus, aga vb see oli ka midagi veidi muud...igatahes seni pole mulle need e-lahendused üldse istunud, sest olen laisk ja mugav määraja ning kui koduleht on ikka segane ja nt kehva kujundusega, siis ei jõua ma sinna tavaliselt teist korda. Selle e-määraja puhul aga loodan küll, et jätan meelde ja hakkan kasutama. Veelinde tundub sealt ka päris hea vaadata, kui juba mingitki aimu on, kellega tegemist. Vartide kohta juba ka uurisin sealt. Kui ladinakeelsel nimel klõpsata, avaneb ka täitsa asjalik lisainfo! Nii et pean enda eelarvamusi igasugu loodusega seotud netilehekülgede funktsionaalsuse osas vist lõpuks ometi muutma, ja see on tore!



Ilmselt kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata). Määraja pilt on tumedam, kuid tekstis ongi mainitud, et värv võib sel liigl olla väga varieeruv: 



Juba jõudsin kiita e-määrajat ja samas pean natuke pettuma - tundub, et seal kõik liike sees polegi, nt käpaliste puhul, ülal oleva pildi kohta arvaksin Kukeaabitsa (Toomas Kukk) põhjal, et ehk on kuradi-sõrmkäpp, aga kindel pole. Just lootsin, et määrajast näeb ka õie mustrit, aga tundub, et nt sõrmkäppadest ongi vaid kahkjaspunane sõrmkäpp, kuigi neid on isegi Kukeaabitsas palju rohkem liike. Nojah, igal asjal omad puudused, nii raamatul kui netileheküljel.

Veidi edasi uurides tundub, et äkki on antud pildil hall käpp (Orchis militaris), kuigi minu taimeke oli pigem õrn heleroosa kui lilla, nagu siin väidetud http://taimed.loodus.ee/hall-kapp. Ühesõnaga, kes teab...igatahes sain targemaks ja tore oli uurida, kuigi ma üldiselt pole üldse selline iseõppija-uurija tüüpi :).


Koduteel, Mändjala luited. Leidub ka meil Eestis ilusaid valgeid liivasid, mida puhkajad tihti ihalevad.

Donnerstag, 4. Juni 2015

Saaremaal

Olen alates 3.juunist Saaremaal puhkamas. Täna käisime vanaisaga mere ääres autoga sõitmas, enamik pilte on sealt ja mõned ka niisama külavahelt.









Käisin ka Tehumardi karjääris ujumas.



Linavästrik (Motacilla alba).




Salme kooli aed. Üllatavalt uhke lillepeenra avastasin sealt heki tagant, kust iga päev mööda sõidan, aga lilled väga ei paista. Täna läksin huvi pärast teiselt poolt koolimaja ja näed, mis ma leidsin! Moraal: tasub asju (ja loodust) natukenegi teisest perspektiivist vaadata, kohe on palju huvitavam ja võib-olla ka ilusam!


Salme jõgi


Avastasin külavahelt ühe ilusa õites õunapuu, mis vaadates asendit on ikka väga visa hingega! (lähemale ei läinud, et täpsemalt uurida, mis ta niiviisi küljele kasvama pani, kuid ilmselt ikkagi tüvi vigastatud). Ja olen sellest puust aastaid mööda sõitnud (küll mitte eriti lähedalt), täna alles märkasin, et ta niisugune...üllatused kodukülas!